Ahkami ayamihcikî kîspin ayowâk kinohtî kiskihtîn ôma HIV ohci.
Read on for answers to common questions about HIV.
HIV ôma kâ isihkâtîk, Human Immunodeficiency Virus isihkâtamwak kâ akayâsîmoyin. HIV ôma piyakwan animatowa man’côsis î misinawâcihtât anima mâna kâ wîcihikoyin kây ta ahkosiyin, immune system isihkâtêw. Ta miyösik poko ôma Immune System ta miyöyâyin.
kîspin nimwî kinâtawihîn, HIV ôma ati misinawâcihtâw tô immune system. Omisi kâ ispayik, kimiyaw ati iyîkicikâwin ta nôtina, ta nakina ahkosôwina ahpô kâ mirriyôpayik nântaw ita. Ôma kâ tâwahikoyin, AIDS isihkâtamwak, (Acquired Immune Deficiency Syndrome) ta akayâsîmoyin.
miyösin êkwa maskihkî, anikik ôma HIV kâyâtwâw, kinwås ta pimât’sicik mîna osâm poko ta miyöyâcik.
HIV stands for human immunodeficiency virus. HIV is a virus that attacks the immune system, the body’s built-in defence against illness and infection. The immune system is essential to good health.
If left untreated, HIV makes the immune system very weak. When this happens the body becomes vulnerable to serious illness and infections. This is known as AIDS (acquired immunodeficiency syndrome).
There is now effective treatment that allows people with HIV to live long and healthy lives.
HIV ôma kakî kahcitinîn/âsôskamâkân kîspin awiyak omihkom kimîkawin, nâpêw opâskisikêwinâpî, iskwêw lakoyårr osâpopêwin, tô darr’yårr ka wayawîcowa, mîna otohtôsho dilet sâsêy kâ astîk ôma HIV.
HIV ôma mah mîtowak anikik kâ wihpîm’tocik, mîna anikik kâ mâmawi cîstahosotwâw, maci maskihkîsa kâ pihtikwîwîpahahkwâw lî zikwî ahci. Mâka kiskihtâkwan kîspin awiyak ayâw ôma HIV, êkwa nâtawihâw, nimwî takî âsôskamowêw owîcîwâkana.
mîna HIV ôma kakî âsôskamâkân:
nimwî êkwa HIV kakî kacitinîn kîspin mihko kimîkawin ayis Maskihkêwînôwak ôta Canada kî mâci kihcinâhowak namakîkwêy î astîk ôma HIV mihkohk, 1985 kâ mâci kihcinâhocik.
m’wihkâc kakî kahcitinîn ôma HIV kîspin kikaskitikwînâw ay’sînô, ki ocîmâw ahpô kiwâcîmâw, ahpô cî dâl cim’lî apiyini, lî pohrrt pîmin’kan’sa ta mâsihtâyin ahpô lî zasyet.
namakîkwêy astêwa maskihkîsa anihi vaccines kâ isihkâtahkwâw ta nakina ôma HIV, êkohci ôma poko ta piskihtamin, kwayes ta piskîm’soyin.
Mihcåt kîkwaya astêwa ta nakinamin ôma HIV:
HIV is mainly passed through sex and through sharing equipment used to inject drugs.
However, we now know that a person living with HIV who is on effective treatment cannot pass HIV to a sex partner.
HIV can also be passed:
HIV can no longer be passed through donated blood or tissue in Canada. Canada started testing donated blood and tissue for HIV in 1985.
HIV is never passed by hugging, kissing or shaking hands, or through objects like toilet seats, doorknobs or dishes.
There is no vaccine for HIV, so it’s important to do what you can to prevent getting HIV.
There are many ways to prevent HIV:
Mihcåt ay’sînô kâyâtwâw ôma HIV nimwî môsihtâwak mihcåt askî, mâka kiyâpic mâna man’côsis misinawâcihtâw anima immune system kâ itahkwâw. Kakî pakam’skâkon ôma HIV êkwa nimwî ahpô kik’skihtîn ahpô ka môsihtân.
mwihkâc ka kiskihtîn î ayâyin ôma HIV poko maskihkîwînô ta wâpamit êkwa ta kihcinâhocik.
Kwîcimâ maskihkîwînô dâň lapitâl ta miyis anima mâna kâ kihcinâhotwâw kîspin HIV kitayân. Kîsâc mîna kakî kihcinâhon kîspin kotakak macâspinêwina kitayân piyakwan ôhi hepatitis B êkwa C, mîna anima syphilis.
Most people who have HIV do not have any symptoms for years, even though the virus is active and damaging their immune system. You can have HIV and not know it.
The only way to know if you have HIV is to get tested.
Ask a health care provider for an HIV test. You may want to also get tested for other infections at the same time, like gonorrhea, chlamydia, hepatitis B, hepatitis C and syphilis.
Namakîkwêy maskihkî astêw ta nâtawiha ôma HIV, mâka kîspin kwayes kinâtawihikawin mîna kipiskîm’son, ay’sînô kâ pakamskâkot HIV kinwås takî pimâtisô mîna osâm poko ta miyöyâw.
HIV ôma nâtawihowêwin ayowâk kiskihtamwak aspin ohci. Kâ nâtawihikawiyin kwayes miyösin, sohkan, mâka âskaw mîna kimâyiskâkon lî pilil ahpô maskihkî mâka nimwî tâpitaw.
kîspin kitayân ôma HIV pîk’skwâtâ awiyak kâ atoskâta maskihkiya, ta wayasowâtamîk tân’sîsi ta nâtawihikawiyin. Wîpacîs ta mâcihtâyin, ta miyösin ôma ta miyöyâyin.
There is no cure for HIV, but with proper treatment and care, people with HIV can live long and healthy lives.
HIV treatment has improved a lot. Treatment is highly effective with few, if any, side effects.
If you have HIV, speak to a healthcare provider about your treatment options. The earlier treatment is started, the better it is for your health.
HIV ôma kâ isihkâtîk, animatowa man’côsis î misinawâcihtât anima kâ wîcihikoyin kây ta ahkosiyin, tô immune system isihkâtêw. Kîpsin ayowâk ati misinawâcihtâw ôma immune system kimiyaw êkwa nimwî kî nôtinam ahkosôwina, ôma AIDS isihkâtêw. Piyakwan ayowâk î ati pakam’skâkoyin ôma HIV. Mâka kîspin kwayes kinâtawihikawin êkwa kipiskîm’son, kiskihtâkwan ôma mihcåt ay’sînô HIV kâyâtwâw, kinwås pimât’sowak mîna osâm poko miyöyâwak êkwa nimwî wihkâc pakam’skâkowak ôma AIDS.
HIV is the virus that attacks the immune system. When the immune system is severely weakened and the body becomes vulnerable to serious illness and infections, this is known as AIDS. It is the advanced stage of HIV infection. However, with proper treatment, many people with HIV can live long and healthy lives without ever developing AIDS.
pîk’skwâtâ maskihkîwînô kâ atoskâta ôma HIV kihcinâhowin ahpô cî ta nâtawihikawiyin mîna ta piskîm’kawiyin.
natona ôta ta wîcihikoyin HIV kici kisowâk êkota kâ wîkiyin, ôta itohtî dâl internet. https://whereto.catie.ca.
Speak to a healthcare provider about HIV testing or to receive treatment and care for HIV.
Find HIV services in your area at https://whereto.catie.ca/
Ahkami ayamihcikî kîspin ayowâk kinohtî kiskihtîn ôma HIV ohci.
Vous trouverez plus bas les réponses aux questions les plus courantes concernant le VIH.
HIV ôma kâ isihkâtîk, Human Immunodeficiency Virus isihkâtamwak kâ akayâsîmoyin. HIV ôma piyakwan animatowa man’côsis î misinawâcihtât anima mâna kâ wîcihikoyin kây ta ahkosiyin, immune system isihkâtêw. Ta miyösik poko ôma Immune System ta miyöyâyin.
kîspin nimwî kinâtawihîn, HIV ôma ati misinawâcihtâw tô immune system. Omisi kâ ispayik, kimiyaw ati iyîkicikâwin ta nôtina, ta nakina ahkosôwina ahpô kâ mirriyôpayik nântaw ita. Ôma kâ tâwahikoyin, AIDS isihkâtamwak, (Acquired Immune Deficiency Syndrome) ta akayâsîmoyin.
miyösin êkwa maskihkî, anikik ôma HIV kâyâtwâw, kinwås ta pimât’sicik mîna osâm poko ta miyöyâcik.
VIH signifie « virus de l’immunodéficience humaine ». Le VIH est un virus qui attaque le système immunitaire, le mécanisme de défense intégré de l’organisme contre les maladies et les infections. Le système immunitaire est essentiel au maintien d’une bonne santé.
En l’absence de traitement, le VIH affaiblit considérablement le système immunitaire. L’organisme devient alors vulnérable aux maladies et aux infections graves. C’est ce qu’on appelle le sida (syndrome d’immunodéficience acquise).
Il existe aujourd’hui un traitement efficace qui permet aux personnes vivant avec le VIH de vivre longtemps et en bonne santé.
HIV ôma kakî kahcitinîn/âsôskamâkân kîspin awiyak omihkom kimîkawin, nâpêw opâskisikêwinâpî, iskwêw lakoyårr osâpopêwin, tô darr’yårr ka wayawîcowa, mîna otohtôsho dilet sâsêy kâ astîk ôma HIV.
HIV ôma mah mîtowak anikik kâ wihpîm’tocik, mîna anikik kâ mâmawi cîstahosotwâw, maci maskihkîsa kâ pihtikwîwîpahahkwâw lî zikwî ahci. Mâka kiskihtâkwan kîspin awiyak ayâw ôma HIV, êkwa nâtawihâw, nimwî takî âsôskamowêw owîcîwâkana.
mîna HIV ôma kakî âsôskamâkân:
nimwî êkwa HIV kakî kacitinîn kîspin mihko kimîkawin ayis Maskihkêwînôwak ôta Canada kî mâci kihcinâhowak namakîkwêy î astîk ôma HIV mihkohk, 1985 kâ mâci kihcinâhocik.
m’wihkâc kakî kahcitinîn ôma HIV kîspin kikaskitikwînâw ay’sînô, ki ocîmâw ahpô kiwâcîmâw, ahpô cî dâl cim’lî apiyini, lî pohrrt pîmin’kan’sa ta mâsihtâyin ahpô lî zasyet.
namakîkwêy astêwa maskihkîsa anihi vaccines kâ isihkâtahkwâw ta nakina ôma HIV, êkohci ôma poko ta piskihtamin, kwayes ta piskîm’soyin.
Mihcåt kîkwaya astêwa ta nakinamin ôma HIV:
Le VIH se transmet principalement par voie sexuelle et par le partage d’articles servant à l’injection de drogues. Cela dit, nous savons aujourd’hui qu’une personne vivant avec le VIH qui suit un traitement efficace ne peut pas transmettre le virus à un·e partenaire sexuel·le.
Le VIH peut également se transmettre :
Le Canada a commencé à analyser les dons de sang et de tissus aux fins de dépistage du VIH en 1985; avant cette date, le VIH pouvait se transmettre par cette voie au Canada.
Le VIH ne peut jamais se transmettre par une étreinte, un baiser ou une poignée de main, ni par des objets tels que les sièges de toilette, les poignées de porte, la vaisselle ou les ustensiles.
Il n’existe pas de vaccin contre le VIH. Il est donc important de faire tout ce qui est en votre pouvoir pour éviter de contracter le VIH.
Il existe de nombreux moyens de prévenir la transmission du VIH :
Mihcåt ay’sînô kâyâtwâw ôma HIV nimwî môsihtâwak mihcåt askî, mâka kiyâpic mâna man’côsis misinawâcihtâw anima immune system kâ itahkwâw. Kakî pakam’skâkon ôma HIV êkwa nimwî ahpô kik’skihtîn ahpô ka môsihtân.
mwihkâc ka kiskihtîn î ayâyin ôma HIV poko maskihkîwînô ta wâpamit êkwa ta kihcinâhocik.
Kwîcimâ maskihkîwînô dâň lapitâl ta miyis anima mâna kâ kihcinâhotwâw kîspin HIV kitayân. Kîsâc mîna kakî kihcinâhon kîspin kotakak macâspinêwina kitayân piyakwan ôhi hepatitis B êkwa C, mîna anima syphilis.
La plupart des personnes vivant avec le VIH ne présentent aucun symptôme pendant des années, même si le virus est actif et détériore leur système immunitaire. Vous pouvez avoir le VIH sans le savoir.
La seule façon de savoir si vous avez le VIH est de vous faire tester.
Demandez à un·e prestataire de soins de santé de vous faire passer un test de dépistage du VIH. Il serait souhaitable que vous passiez en même temps un dépistage d’autres infections telles que la gonorrhée, la chlamydiose, l’hépatite B, l’hépatite C et la syphilis.
Namakîkwêy maskihkî astêw ta nâtawiha ôma HIV, mâka kîspin kwayes kinâtawihikawin mîna kipiskîm’son, ay’sînô kâ pakamskâkot HIV kinwås takî pimâtisô mîna osâm poko ta miyöyâw.
HIV ôma nâtawihowêwin ayowâk kiskihtamwak aspin ohci. Kâ nâtawihikawiyin kwayes miyösin, sohkan, mâka âskaw mîna kimâyiskâkon lî pilil ahpô maskihkî mâka nimwî tâpitaw.
kîspin kitayân ôma HIV pîk’skwâtâ awiyak kâ atoskâta maskihkiya, ta wayasowâtamîk tân’sîsi ta nâtawihikawiyin. Wîpacîs ta mâcihtâyin, ta miyösin ôma ta miyöyâyin.
Il n’existe pas de remède contre le VIH, mais avec un traitement et une prise en charge adaptés, les personnes vivant avec le VIH peuvent vivre longtemps et en bonne santé.
Le traitement de l’infection par le VIH a fait de grands progrès. Le traitement est très efficace et ses effets secondaires sont rares, voire inexistants.
Si vous avez contracté le VIH, demandez à un·e prestataire de soins de santé quelles sont les options thérapeutiques qui s’offrent à vous. Le plus tôt le traitement est instauré, le mieux vous vous porterez.
HIV ôma kâ isihkâtîk, animatowa man’côsis î misinawâcihtât anima kâ wîcihikoyin kây ta ahkosiyin, tô immune system isihkâtêw. Kîpsin ayowâk ati misinawâcihtâw ôma immune system kimiyaw êkwa nimwî kî nôtinam ahkosôwina, ôma AIDS isihkâtêw. Piyakwan ayowâk î ati pakam’skâkoyin ôma HIV. Mâka kîspin kwayes kinâtawihikawin êkwa kipiskîm’son, kiskihtâkwan ôma mihcåt ay’sînô HIV kâyâtwâw, kinwås pimât’sowak mîna osâm poko miyöyâwak êkwa nimwî wihkâc pakam’skâkowak ôma AIDS.
Le VIH est le virus qui attaque le système immunitaire. Lorsque le système immunitaire est gravement affaibli et que l’organisme devient vulnérable aux maladies et aux infections graves, on parle alors de sida. Il s’agit du stade avancé de l’infection par le VIH. Cependant, à l’aide d’un traitement adéquat, de nombreuses personnes vivant avec le VIH peuvent vivre longtemps et en bonne santé sans jamais avoir le sida.
pîk’skwâtâ maskihkîwînô kâ atoskâta ôma HIV kihcinâhowin ahpô cî ta nâtawihikawiyin mîna ta piskîm’kawiyin.
natona ôta ta wîcihikoyin HIV kici kisowâk êkota kâ wîkiyin, ôta itohtî dâl internet. https://whereto.catie.ca.