ahkami ayamihcikî kîspin ayowâk kinohtî kiskihtîn ôma HEP B ohci.
Read on for answers to common questions about hepatitis B.
Hepatitis B ôma kâ isihkâtîk, animatowa man’côsis virus ishkâtamwak, î misinawâcihtât oshkwan. Mihcåt kîkwêy kimiyawihk itôtam ôma oshkwan. Ta miyösik poko oshkwan ta miyöyâyin.
Mihcåt ay’sînô kâ pakam’skâkotwâw ôma HEP B takî piyako miyöyâwak, nimwî katâc maskihkî. Mâka bîbîsisak êkwa awâsisak osâm poko nimwî wiyawâw kaskihtâwak ta piyako miyöyâtwâw. Kîspin awiyak sâsêy kâyât ôma HEP B êkwa miyöyâw mîna piyakwâw, nimwî kihtwâm takî kahcitinam ôma ahkosowin.
Anikik kây kâkî miyöyâtwâw, ana man’côsis virus kâ ishkâsot, kâsômakan kimiyawihk kinwås. Ôma êkwa ati nîkân misinawâcihtâw oshkwan, kwayes ka ahkosîskâkon, oshkwanâspinêwin, mancôs kakî ayâwâw oshkwanihk, mîna kakî nakataskân. Mâka kiskihtâkwan ta ahkam nâtawihikawiyin, ay’sînô kâ pakam’skâkot ôma HEP B kinwås takî pimâtisô.
Hepatitis B is a virus that attacks the liver, an organ that performs many important functions for the body. The liver is essential to good health.
Most adults who get hepatitis B can recover from it on their own without needing treatment. Babies and children are less likely to recover on their own. Once someone has recovered from hepatitis B, they are immune, meaning they can never get it again.
For those who do not recover, the virus stays in the body for a long time. This can injure the liver over time and lead to serious health problems like liver failure, liver cancer and early death. The good news is that with proper care, people with hepatitis B can live long and healthy lives.
HEP B ôma kakî kahcitinîn kîspin awiyak ôma sâsêy kâyât HEP B omihkom, nâpêw opâskisikêwinâpî, ahpô iskwêw lakoyårr osâpopêwin pihtikwîpayin kimiyawihk. Ôta kitaskînahk Canada, mihcåt ay’sînô cîstahwâw, anima maskihkî vaccine isihkâtamwak pihtikwîwîpahamwak kimiyawihk ta wîcihikoyin mwihkâc ta kahcitinamin ôma HEP B.
Anikik kây kâ cîstahohtwâw, Hep B ôma ki ohtihtikon kîspin awiyak kiwihpîmâw êkwa nimwî kitâpacihtân anihi lî cirrabarr mîna kotakak ahci tâpacihtâyin anihi âpacihcikan’sa mâna maci maskihkîsa kâ otinahkwâw, wâwîs anihi lî zikwî êkwa âpacihcikanisa atâm wasakayihk kâ isowîpahahkwâw. HEP B mîna ôma iskwêw takî âsôskamowêw obîbîsisma, kîkowahk mîna kâ wîkicik kîspin mâsihtâwak mihko mîna nanâtohk âpoya mâna kâ wayawîpayik kimiyawihk ohci. (tâpiskôc ta mâmawi âpacihtâyîk kâskipâsona, maskasî paskosikâkanisa, mîna kisîpîkinâpitêwâkana,), ahpô cî tâpacihtâyin î wîpâtahkwâw anihi lî cizikwî kâ masinatahisocik ahpô atâm wasakahk kâstâcik kîkwaya.
nimwî êkwa HEP B kakî kacitinîn kîspin mihko kimîkawin ayis maskihkêwînôwak ôta Canada kî mâci kihcinâhowak namakîkwêy î astîk ôma HEP B mihkohk, 1972 kâ mâci kihcinâhocik.
Mwihkâc kakî kahcitinîn ôma HEP B kîspin awiyak kâyât ôma ahkosowin kikaskitikwînâw, kimâsihâw ahpô ki ocîmâw, ahpô cî kinîso âpacihtânâwâw mîc’sowin âpacihcikanisa.
Mihcåt kîkwaya astêwa ta wîcihikoyin kây ta kahcitinamin ôma HEP B:
Hepatitis B is passed when the virus in bodily fluids such as blood, semen or vaginal fluid from a person with hepatitis B enters another person’s body. In Canada, many people have been vaccinated against hepatitis B, which means they have immunity and cannot get hepatitis B.
For those who are not immune, hepatitis B is passed through condomless sex and through sharing drug use equipment, especially injection drug use equipment. Hepatitis B may also be passed from a parent to a child during childbirth, between household members through direct contact with blood or other bodily fluids (e.g., sharing personal care items like razors, nail clippers and toothbrushes), or through reusing unsterilized tattooing or body piercing equipment.
Hepatitis B is no longer passed through donated blood or tissue in Canada. Canada started testing donated blood and tissue for hepatitis B in 1972.
Hepatitis B is not passed by hugging, touching or kissing or by sharing utensils with someone who has the virus.
There are many ways to prevent hepatitis B:
Mihcåt ay’sînô kâyâtwâw ôma HEP B nimwî môsihtâwak mihcåt askî, mâka kiyâpic mâna man’côsis misinawâcihtâw kitôshkwan. Kakî pakam’skâkon ôma HEP B êkwa nimwî ahpô ka kik’skihtîn.
Mwihkâc ka kiskihtîn î ayâyin ôma HEP B poko maskihkîwînô ta wâpamit êkwa ta kihcinâhocik.
Kwîcimâ maskihkîwînô ta miyis anima mâna kâ kihcinâhotwâw kîspin HEP B kitayân. Kîsâc mîna kakî kihcinâhon kîspin kotak ahkosôwina kitayân piyakwan ôhi gonorrhea, chlamydia, Hepatitis C, HIV mîna anima Syphilis.
Most people who have hepatitis B do not have any symptoms for many years, even though the virus is active and injuring their liver. You can have hepatitis B and not know it.
The only way to know if you have hepatitis B is to get tested.
Ask a healthcare provider for a hepatitis B test. You may want to also get tested for other infections at the same time, like gonorrhea, chlamydia, hepatitis C, HIV and syphilis.
Nimwî kakî miyöyân kîspin kitayân ôma HEP B, mâka Mihcåt ay’sînô kâ pakam’skâkotwâw ôma takî piyako miyöyâwak, nimwî katâc maskihkî ta otinamin.
Mâka âtiht ay’sînô - wâwîs anikik kâ kahhcitinahkwâw kâ oskâyôwitwâw – ayowâk ati sohkan ôma ahkosôwin, chronic HEP B isihkâtamwak. Êkwa anikik kâ pakam’skâkotwâw ôma, maskihkiya astêwa ta nâtawihikawitwâw, wîcihîmakan ôma ta âstiyâtwâw. Kîspin kwayes kipiskîm’son, ay’sînô kâ pakamskâkot HEP B kinwås takî pimâtisô mîna nawac poko ta miyöyâw.
Kîspin kitayân ôma HEP B pîk’skwâtâ awiyak kâ atoskâta maskihkiya, ta wayasowâtamîk tân’sîsi ta nâtawihikawiyin.
There is no cure for hepatitis B, but most adults who get it recover on their own without needing treatment.
However, some people — especially those who get it when they are young –— develop chronic hepatitis B. For those who develop a chronic infection, hepatitis B treatment is available to keep the virus under control. With proper care, people with hepatitis B can live long and healthy lives.
If you have hepatitis B, speak to a healthcare provider about your treatment options.
HEP B ôma kakî asôskamowâw kâ nihtâwakit ahpô mîkwâc kâ ohpikit awâsis. Bîbîsisak êkwa awâsisak osâm poko sohki pakam’skâkowak ôma chronic HEP B isihkâtamwak kâ isihkâtîk, êkwa ati nîkân nanâtohk oshkwanâspinêwina mîna nakataskêwin. Kwayes wîcihîmakan ta nâtawihiht iskwêw kâ akcîsot mîna kwayes ta piskîmiht bîbîsis, poko ta cIstahoht bîbîsis anima maskihkîs vaccine kâ isihkâtîk nihtâwakici, ôma kwayes miyösin kây bîbîsis ta kahcitina ôma HEP B. Nimwî kakî âsôskamowâw ôma HEP B bîbîsis kâ nôhâwasoyin kîspin bîbîsis kî cîstahwâw anima ahci maskihkîs vaccine kâ isihkâtîk êkwa kwayes piskîmâw.
Kîspin kitahcîson ahpô kimâm’tonihtîn îwî ahcîsoyin, kihcinâho kây î ayâyin ôma HEP B. Kîspin miskamwak î ayâyin ôma HEP B, pîk’skwâtâ l’doktårr ta wîcihis tân’sîsi ôma ta isowîpin’kiyin, kây ta âsôskamôwit bîbîsis ôma HEP B.
Hepatitis B can be passed from a parent to their child during childbirth or during childhood. Babies and children are more likely to develop chronic hepatitis B infections, which can lead to serious liver-related complications and death. Treating the pregnant parent during pregnancy and making sure the baby receives proper care, including a vaccine at birth, can greatly reduce the risk of passing on hepatitis B. There is no risk of passing hepatitis B through breastfeeding/chestfeeding if the baby has been vaccinated and receives proper care.
If you are pregnant or thinking of becoming pregnant, get tested for hepatitis B. If you test positive, talk with your doctor about options to reduce the risk of passing hepatitis B to your baby.
ahkami ayamihcikî kîspin ayowâk kinohtî kiskihtîn ôma HEP B ohci.
Lisez la suite pour obtenir des réponses à des questions fréquentes sur l’hépatite B.
Hepatitis B ôma kâ isihkâtîk, animatowa man’côsis virus ishkâtamwak, î misinawâcihtât oshkwan. Mihcåt kîkwêy kimiyawihk itôtam ôma oshkwan. Ta miyösik poko oshkwan ta miyöyâyin.
Mihcåt ay’sînô kâ pakam’skâkotwâw ôma HEP B takî piyako miyöyâwak, nimwî katâc maskihkî. Mâka bîbîsisak êkwa awâsisak osâm poko nimwî wiyawâw kaskihtâwak ta piyako miyöyâtwâw. Kîspin awiyak sâsêy kâyât ôma HEP B êkwa miyöyâw mîna piyakwâw, nimwî kihtwâm takî kahcitinam ôma ahkosowin.
Anikik kây kâkî miyöyâtwâw, ana man’côsis virus kâ ishkâsot, kâsômakan kimiyawihk kinwås. Ôma êkwa ati nîkân misinawâcihtâw oshkwan, kwayes ka ahkosîskâkon, oshkwanâspinêwin, mancôs kakî ayâwâw oshkwanihk, mîna kakî nakataskân. Mâka kiskihtâkwan ta ahkam nâtawihikawiyin, ay’sînô kâ pakam’skâkot ôma HEP B kinwås takî pimâtisô.
L’hépatite B est un virus qui s’attaque au foie, un organe qui remplit de nombreuses fonctions essentielles pour le corps. Le foie est indispensable à une bonne santé.
La majorité des adultes guérissent naturellement de l’hépatite B, sans avoir besoin de traitement. Cela est toutefois moins probable chez les bébés et les enfants. Une fois guérie, la personne infectée devient immunisée à vie et ne peut plus contracter le virus.
Quand on ne guérit pas de l’hépatite B, le virus reste longtemps dans le corps. Il peut finir par endommager le foie et entraîner de graves problèmes de santé, comme l’insuffisance hépatique et le cancer du foie, et même une mort prématurée. La bonne nouvelle, c’est qu’avec les bons soins, les personnes atteintes de l’hépatite B peuvent vivre longtemps et en bonne santé!
HEP B ôma kakî kahcitinîn kîspin awiyak ôma sâsêy kâyât HEP B omihkom, nâpêw opâskisikêwinâpî, ahpô iskwêw lakoyårr osâpopêwin pihtikwîpayin kimiyawihk. Ôta kitaskînahk Canada, mihcåt ay’sînô cîstahwâw, anima maskihkî vaccine isihkâtamwak pihtikwîwîpahamwak kimiyawihk ta wîcihikoyin mwihkâc ta kahcitinamin ôma HEP B.
Anikik kây kâ cîstahohtwâw, Hep B ôma ki ohtihtikon kîspin awiyak kiwihpîmâw êkwa nimwî kitâpacihtân anihi lî cirrabarr mîna kotakak ahci tâpacihtâyin anihi âpacihcikan’sa mâna maci maskihkîsa kâ otinahkwâw, wâwîs anihi lî zikwî êkwa âpacihcikanisa atâm wasakayihk kâ isowîpahahkwâw. HEP B mîna ôma iskwêw takî âsôskamowêw obîbîsisma, kîkowahk mîna kâ wîkicik kîspin mâsihtâwak mihko mîna nanâtohk âpoya mâna kâ wayawîpayik kimiyawihk ohci. (tâpiskôc ta mâmawi âpacihtâyîk kâskipâsona, maskasî paskosikâkanisa, mîna kisîpîkinâpitêwâkana,), ahpô cî tâpacihtâyin î wîpâtahkwâw anihi lî cizikwî kâ masinatahisocik ahpô atâm wasakahk kâstâcik kîkwaya.
nimwî êkwa HEP B kakî kacitinîn kîspin mihko kimîkawin ayis maskihkêwînôwak ôta Canada kî mâci kihcinâhowak namakîkwêy î astîk ôma HEP B mihkohk, 1972 kâ mâci kihcinâhocik.
Mwihkâc kakî kahcitinîn ôma HEP B kîspin awiyak kâyât ôma ahkosowin kikaskitikwînâw, kimâsihâw ahpô ki ocîmâw, ahpô cî kinîso âpacihtânâwâw mîc’sowin âpacihcikanisa.
Mihcåt kîkwaya astêwa ta wîcihikoyin kây ta kahcitinamin ôma HEP B:
L’hépatite B se transmet lorsque le virus présent dans des liquides corporels, comme le sang, le sperme ou les sécrétions vaginales d’une personne infectée, pénètre dans l’organisme d’une autre personne. Au Canada, nombre de personnes ont été vaccinées contre l’hépatite B, ce qui signifie qu’elles sont immunisées et, par conséquent, ne peuvent pas contracter l’hépatite B.
En ce qui concerne les personnes qui ne sont pas immunisées, l’hépatite B se transmet lors de relations sexuelles sans condom et par l’échange de matériel d’utilisation de drogues, en particulier le matériel d’injection. Le virus peut également se transmettre du parent à l’enfant pendant l’accouchement ou entre membres d’un même foyer par contact direct avec du sang ou d’autres liquides corporels (p. ex. par le partage d’objets de soins personnels, comme les rasoirs, les coupe-ongles et les brosses à dents) ou encore par la réutilisation de matériel de tatouage ou de perçage non stérilisé.
L’hépatite B ne se transmet plus par les dons de sang ou de tissus au Canada, car, depuis 1972, tous les dons y sont testés pour détecter le virus.
On ne peut pas contracter l’hépatite B en enlaçant, touchant ou embrassant une personne infectée ni en utilisant les mêmes ustensiles qu’elle.
Il existe de nombreuses façons de prévenir l’hépatite B :
Mihcåt ay’sînô kâyâtwâw ôma HEP B nimwî môsihtâwak mihcåt askî, mâka kiyâpic mâna man’côsis misinawâcihtâw kitôshkwan. Kakî pakam’skâkon ôma HEP B êkwa nimwî ahpô ka kik’skihtîn.
Mwihkâc ka kiskihtîn î ayâyin ôma HEP B poko maskihkîwînô ta wâpamit êkwa ta kihcinâhocik.
Kwîcimâ maskihkîwînô ta miyis anima mâna kâ kihcinâhotwâw kîspin HEP B kitayân. Kîsâc mîna kakî kihcinâhon kîspin kotak ahkosôwina kitayân piyakwan ôhi gonorrhea, chlamydia, Hepatitis C, HIV mîna anima Syphilis.
La plupart des personnes atteintes de l’hépatite B ne présentent aucun symptôme pendant de nombreuses années, même si le virus est actif et endommage leur foie. Il est possible d’avoir l’hépatite B sans le savoir.
La seule façon de savoir si vous avez l’hépatite B est de faire un test de dépistage.
Demandez à un·e prestataire de soins de santé de vous faire passer un test de dépistage de l’hépatite B. Vous pourriez aussi en profiter pour vous faire dépister pour d’autres infections, comme la gonorrhée, la chlamydiose (infection à Chlamydia), l’hépatite C, le VIH et la syphilis.
Nimwî kakî miyöyân kîspin kitayân ôma HEP B, mâka Mihcåt ay’sînô kâ pakam’skâkotwâw ôma takî piyako miyöyâwak, nimwî katâc maskihkî ta otinamin.
Mâka âtiht ay’sînô - wâwîs anikik kâ kahhcitinahkwâw kâ oskâyôwitwâw – ayowâk ati sohkan ôma ahkosôwin, chronic HEP B isihkâtamwak. Êkwa anikik kâ pakam’skâkotwâw ôma, maskihkiya astêwa ta nâtawihikawitwâw, wîcihîmakan ôma ta âstiyâtwâw. Kîspin kwayes kipiskîm’son, ay’sînô kâ pakamskâkot HEP B kinwås takî pimâtisô mîna nawac poko ta miyöyâw.
Kîspin kitayân ôma HEP B pîk’skwâtâ awiyak kâ atoskâta maskihkiya, ta wayasowâtamîk tân’sîsi ta nâtawihikawiyin.
Il n’existe pas de remède pour l’hépatite B, mais, chez la plupart des adultes, l’infection disparaît d’elle-même, sans traitement.
Cependant, certaines personnes développent une hépatite B chronique, en particulier celles qui ont contracté l’infection à un jeune âge. Pour ces personnes, il existe un traitement permettant de maintenir le virus sous contrôle. Si elles reçoivent les bons soins, les personnes vivant avec l’hépatite B peuvent vivre longtemps et en bonne santé.
Si vous avez l’hépatite B, parlez-en avec votre prestataire de soins de santé pour connaître vos options de traitement.
HEP B ôma kakî asôskamowâw kâ nihtâwakit ahpô mîkwâc kâ ohpikit awâsis. Bîbîsisak êkwa awâsisak osâm poko sohki pakam’skâkowak ôma chronic HEP B isihkâtamwak kâ isihkâtîk, êkwa ati nîkân nanâtohk oshkwanâspinêwina mîna nakataskêwin. Kwayes wîcihîmakan ta nâtawihiht iskwêw kâ akcîsot mîna kwayes ta piskîmiht bîbîsis, poko ta cIstahoht bîbîsis anima maskihkîs vaccine kâ isihkâtîk nihtâwakici, ôma kwayes miyösin kây bîbîsis ta kahcitina ôma HEP B. Nimwî kakî âsôskamowâw ôma HEP B bîbîsis kâ nôhâwasoyin kîspin bîbîsis kî cîstahwâw anima ahci maskihkîs vaccine kâ isihkâtîk êkwa kwayes piskîmâw.
Kîspin kitahcîson ahpô kimâm’tonihtîn îwî ahcîsoyin, kihcinâho kây î ayâyin ôma HEP B. Kîspin miskamwak î ayâyin ôma HEP B, pîk’skwâtâ l’doktårr ta wîcihis tân’sîsi ôma ta isowîpin’kiyin, kây ta âsôskamôwit bîbîsis ôma HEP B.
L’hépatite B peut se transmettre du parent à l’enfant pendant l’accouchement ou l’enfance. Les bébés et les enfants sont plus susceptibles de développer une hépatite B chronique, ce qui peut entraîner de graves complications liées au foie et, dans certains cas, la mort. Si la personne enceinte reçoit un traitement pendant sa grossesse et que le bébé reçoit les soins appropriés, y compris le vaccin à la naissance, cela réduit grandement le risque de transmission. De plus, si le bébé a été vacciné et reçoit les soins appropriés, il n’y a aucun risque de lui transmettre l’hépatite B pendant l’allaitement.
Si vous êtes enceint·e ou prévoyez de le devenir, faites un test de dépistage de l’hépatite B. Si le résultat est positif, parlez-en à votre médecin pour connaître les moyens de diminuer le risque de transmettre le virus à votre bébé.